Avatud uks
Lugege Psalm 139:7-12
Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
Roomlastele 8:38-39
Aastaid tagasi veetsin jõulud ühes Honduurase väikelinnas, kus töötasin misjoniprojekti raames. Pühade saabumine tegi mind kurvaks, sest veetsin need esmakordselt kodust kaugel. Jõululaupäeval kuulsin tänaval laulu ja aknast välja vaadates nägin traditsioonilist protsessiooni Las Posadas. Kohalikud inimesed kandsid küünlaid, neile järgnesid Joosepiks ja Maarjaks riietatud lapsed, kes peatusid iga ukse ees ja palusid lauluga öömaja. Püha perekond oli sümboolselt jõudnud Petlemma. Majaelanikud raputasid päid ja saatsid nad edasi, kuni minu vastasmaja uks avati ja kõik sisse kutsuti. Ühinesin rahvaga ja me läksime elutuppa, kus asus jõulusõim. Nii sain ma jõululast lausa kõrvalmajas külastada. Peremees jättis majaukse lahti kõigile, kes soovis teda sel õhtul austada. Jumala uks on meile alati avatud.
Palve
Hea Issand, tänu Sinu alatise ligiolu ja armastuse eest. Aamen.
Päeva mõtisklus
Miski ei lahuta mind Jumala armastusest.
Palve tulipunkt
NEED, KES VEEDAVAD JÕULUD KODUST KAUGEL