Jumala rahu

Lugege Matteuse 8:23-27

Tema ütles neile: „Miks te olete nõnda arad, te nõdrausulised?”

Matteuse 8:26
Keskkooli ajal pidin sõitma sageli laevaga Saksamaa ja USA vahet. Ookean oli hirmuäratavalt suur, aga ma usaldasin alati kaptenit, kes juhtis laeva viimaks õigesse sadamasse. Ka tormistel öödel ei kahelnud pardal keegi, et laev püsib õigel kursil. Mu elus on olnud aegu, mil oleksin olnud otsekui lainete meelevallas. Kui mind on haaranud hirm ja ebakindlus Jumala plaanide osas, meenutan oma ookeanireise. Kui suudan usaldada reisilaeva kaptenit, siis miks mitte universumi Loojat? Minu esimene reaktsioon ei peaks olema hirm, vaid palve, sest hirm tähendab ühtlasi kahtlust Jumala tõotustes. Jüngrid olid tormisel järvel hirmul ja palusid Jeesusel tuult vaigistada, aga Jeesus viitab nende usupuudusele. Ka kõige hullemas tormis võime tema peale loota. Usk võidab hirmu.

Palve

Issand Jeesus, aita meeles pidada Sinu alatist ligiolekut elutormides. Kinnita meie usku Sinu tõotustesse. Aamen.

Päeva mõtisklus

Usaldan Jumalat ka tormide keskel.

Palve tulipunkt

MEREREISIJAD

Matteuse 8:23-27
23Jeesus astus nüüd paati ja ta jüngrid läksid temaga kaasa.
24Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas.
25Ja jüngrid tulid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: „Issand, aita! Me hukkume!”
26Tema ütles neile: „Miks te olete nõnda arad, te nõdrausulised?” Siis ta tõusis püsti, sõitles tuuli ja järve ning järv jäi täiesti vaikseks.
27Inimesed aga imestasid, öeldes: „Kes ta siis selline on, et isegi tuuled ja järv kuulavad tema sõna?”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.