Vestlus Jeesusega

Ühel hommikul pärast kirikut pastoriga vesteldes märkasin korraga, et mu nelja-aastane lapselaps oli kadunud. Ringi vaadates nägin tüdrukut kirikutrepil istumas, puuviljasnäkke söömas ja midagi rääkimas. Läksin tema juurde ja küsisin: „Kellega sa räägid?” Laps osutas suurele vitraažaknale, kus Jeesus hoidis lapsi süles, ja teatas: „Jeesusega!” Seejärel küsis ta nelja-aastase süütusega: „Vanaema, kas sina räägid Jeesusega?”„Jah, kogu aeg!”, vastasin naeratades. Pühakiri ütleb, et lapsed on õnnistus ja kingitus. Nende süütud hinged on täis usaldust, mis on ühtlasi meeldetuletus täiskasvanutele, et ka meie võime rääkida Jumalaga samasuguse lapsemeelse alandlikkusega. Võime olla kindlad, et Jumal kuulab meid ega tõuka ära. Ta hoolib igast oma lapsest, olenemata vanusest.