Võrratu arm

²⁴Siis kuningas Nebukadnetsar ehmus ja tõusis kähku üles, kostis ja ütles oma nõuandjaile: „Eks me heitnud kolm seotud meest tulle?” Nad kostsid ja ütlesid kuningale: „Tõepoolest, kuningas!”
²⁵Tema kostis ja ütles: „Vaata, ma näen nelja meest vabalt tules käivat ja neil pole midagi viga, neljas aga on välimuselt jumalate poja sarnane.”
²⁶Siis Nebukadnetsar läks tulise ahju ukse juurde, hakkas rääkima ja ütles: „Sadrak, Meesak ja Abednego, kõrgeima Jumala sulased, astuge välja ja tulge siia!” Siis tulid Sadrak, Meesak ja Abednego tulest välja.
²⁷Ja asehaldurid, ülemad ja maavalitsejad ja kuninga nõuandjad kogunesid ning nägid, et tuli ei olnud saanud võimust nende meeste ihu üle; neil ei olnud juuksed peas kõrbenud, nende kuued ei olnud muutnud värvi ja neile ei olnud külge hakanud kõrbelõhna.
²⁸Nebukadnetsar kostis ja ütles: „Kiidetud olgu Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumal, kes läkitas oma ingli ja päästis oma sulased, kes lootsid tema peale ja astusid üle kuninga käsust. Nad andsid pigem ära oma ihu, kui et teenida ja kummardada mõnda muud jumalat peale nende oma Jumala!
²⁹Nüüd antakse minu poolt käsk, et igaüks, olgu mis tahes rahvast, suguvõsast ja keelest, kes kõneleb häbematult Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumala kohta, raiutakse tükkideks ja tema koda tehakse rusuks, sest ei ole muud jumalat, kes suudaks nõnda päästa!”
³⁰Siis kuningas andis Sadrakile, Meesakile ja Abednegole Paabeli linnas hea põlve.