Juured

Lugege Jeremija 17:5-8

Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad.

Jeremija 17:7-8
Kui me abikaasaga vanaduspuhkusele jäime, kolisime teise osariiki. Vanas kohas olime elanud 41 aastat, aga nüüd seisime uue väljakutse ees. Meil tuli luua uus kodu ja leida uued sõbrad ja usukaaslased. Otsustasime usaldada Issanda plaani meie jaoks. Pärast kolimist olen hakanud armastama siinseid kauneid vanu puid, mida on painutanud ja kujundanud raevukad ookeanituuled ja kõrvetav päike. Nad on sirutanud oma oksad välja, pakkudes varju lugematutele loomadele ja taimedele. Nende düünidesse ankurdatud juured on kaitsmas rannikutasandikku. Kui mul tekivad kahtlused enese tuleviku osas, saan uut julgust nende ilmastikukindlate vägilaste tugevuse ja vastupidavuse imetlemisest. Oleme abikaasaga otsustanud siia oma juured kinnitada ja oma uues kogukonnas vilja kanda. Kui püsime Jumala armastuses, ei suuda meid murda pettumuste tormid ja muutuste tuuled.

Palve

Ustav Jumal, tänu Sulle, et meenutad meile oma kohalolekut looduses. Aita meid alati panna oma lootus Sinule, kogu loodu Autorile ja Alalhoidjale. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jeesus on uks külluslikku ellu.

Palve tulipunkt

UUED KOGUKONNALIIKMED

Jeremija 17:5-8
5Nõnda ütleb Issand: Neetud on mees, kes loodab inimeste peale, kes peab liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Issandast.
6Tema on otsekui kadakas nõmmel, mis ei näe head tulemas; ta asub kõrbe kivirägas, soolasel, elamiskõlbmatul maal.
7Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand.
8Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.