Uus võimalus

Lugege Luuka 15:11-24

Siis ütles Peetrus tema juurde astudes: „Issand, kui mitu korda minu vend võib minu vastu patustada ja mul tuleb talle andeks anda? Kas aitab seitsmest korrast?” Jeesus ütles talle: „Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kas või seitsekümmend seitse korda.”

Matteuse 18:21-22
Kasvasin üles koos kolme vennaga. Meie tembud panid sageli proovile meid armastavate vanemate kannatuse. Vahel saime hakkama asjadega, mis tõid kaasa karistuse. Meie vabandused olid tavaliselt siirad ja vahel palusime pisarsilmil andeks. Muidugi saime andeks ja pahandust enam ei meenutatud, nagu polekski midagi juhtunud. Piiblis on palju lugusid meeleparandusest ja andestusest, kuid kõige selgem neist on tähendamissõna kadunud pojast. Noormees nõudis välja oma päranduse, lahkus kodust patusesse ellu, kaotas kõik ja tuli häbiga tagasi. Ta ei väärinud andestust, kuid isa võttis ta avasüli tagasi. Me kõik teeme vigu, kuid andestuses peitub suur jõud. Andestamine vabastab meid kibestumisest ja vihast; kui meile andestatakse, vabastab see meid süüst ja häbist. Andestus toob meid lähemale oma taevasele Isale. Kui pöördume Jumala poole kahetsedes ja palume uut võimalust, ei lükka ta meid tagasi.

Doug Wingert (Arizona, USA)

Palve

Halastav Jumal, tänu Sulle, et andestad meile ikka ja jälle. Aita meil õppida sinu eeskujust, et suudaksime teistele kergemini andestada. Jeesuse nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal pakub alati uut võimalust.

Palve tulipunkt

NEED, KELLELE PEAME ANDESTAMA

Luuka 15:11-24
11Jeesus ütles: „Ühel inimesel oli kaks poega.
12Ja noorem neist ütles isale: „Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!” Ja isa jagaski varanduse nende vahel.
13Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult.
14Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema.
15Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.
16Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle.
17Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: „Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga!
18Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees,
19ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!””
20Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.
21Aga poeg ütles isale: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!”
22Ent isa ütles oma sulastele: „Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga
23ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad,
24sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!” Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.