Mida sa siin teed?

Lugege 1. Kuningate 19:1-9

Ta ise [Eelija] aga käis kõrbes ühe päevateekonna ja tuli ning istus ühe leetpõõsa alla; siis soovis ta oma hinges, et ta võiks surra, ja ütles: „Küllalt! Nüüd, Issand, võta mu hing, sest ma pole parem kui mu vanemad!”

1. Kuningate 19:4
Prohvet Eelija oli alandanud kuningas Ahabit ja kuninganna Iisebeli. Nüüd otsis kuninganna kättemaksu ja Eelija põgenes elu eest. Oma kurnatust väljendas ta sõnadega, mida olen ka mina sageli südames korranud: „Mul on küllalt, Issand!“ Kujutan ette, milline kergendus täitis prohveti südant, kui ta jõudis pärast oma pikka ja vaevalist teekonda Jumala mäe varju. Aga enne kui Eelija jõudis hinge tõmmata või mõtteid koguda, küsis Jumal: „ Mis sa siin teed, Eelija?” Ühelt poolt viitas küsimus sellele, et Eelija peaks olema mujal, täitmas ülesannet, mille Issand talle andis. Teisalt ajendas see küsimus teda kaaluma oma südame tegelikke motiive. Olen vahel seisnud Eelija kombel takistuste ees, milleks on olnud kriitika selle kohta, kuidas ma õpetan pühapäevakoolis või juhin muusikatööd; vahel on segadust tekitanud teismeliste vanemad; vahel pole vabatahtlikud oma lubadustest kinni pidanud. Nendel hetkedel olen küsinud: “Miks ma tegelikult teen seda, mida ma teen?” Kui Eelija meenutas Jumala pühadust, leidis ta uut jõudu ja jätkas oma erakordset teekonda. Kui võtame aega olukorra hindamiseks, leiame uue innu Jumala ja ligimeste teenimiseks.

Megan L. Anderson (Indiana, USA)

Palve

Kallis Issand, aita meil viia oma motiivid vastavusse Sinu tahtega, et saaksime töötamiseks uut indu. Aamen.

Päeva mõtisklus

Milline on minu motiiv Jumala teenimisel?

Palve tulipunkt

VAIMULIKUD, KEDA ÄHVARDAB LÄBIPÕLEMINE

1. Kuningate 19:1-9
1Ja Ahab jutustas Iisebelile kõik, mis Eelija oli teinud ja kuidas ta oli mõõgaga tapnud kõik prohvetid.
2Siis läkitas Iisebel käskjala Eelijale ütlema: „Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui ma homme sel ajal ei tee sinu hingega, nagu sündis kõigi nende hingedega!”
3Kui Eelija seda nägi, siis ta võttis kätte ja läks ära oma hinge pärast. Ta jõudis Beer-Sebasse, mis kuulub Juudale, ja jättis oma poisi sinna.
4Ta ise aga käis kõrbes ühe päevateekonna ja tuli ning istus ühe leetpõõsa alla; siis soovis ta oma hinges, et ta võiks surra, ja ütles: „Küllalt! Nüüd, Issand, võta mu hing, sest ma pole parem kui mu vanemad!”
5Ja ta heitis maha ning jäi magama leetpõõsa alla. Aga vaata, üks ingel puudutas teda ja ütles temale: „Tõuse üles, söö!”
6Ja kui ta vaatas, ennäe, siis oli ta peatsis üks kuumadel kividel küpsetatud kook ja kruus vett. Ta sõi ja jõi ning heitis jälle magama.
7Aga Issanda ingel tuli veel teist korda ja puudutas teda ning ütles: „Tõuse üles, söö, sest sul on veel pikk tee ees!”
8Siis ta tõusis, sõi ja jõi ning käis selle söömise rammuga nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd kuni Jumala mäeni, Hoorebini.
9Seal läks ta ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli Issanda sõna, kes küsis temalt: „Mis sa siin teed, Eelija?”
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.