Usaldus

Lugege 1. Saamueli 30:1-8

Ja Taavetil oli väga kitsas käes, sest rahvas lubas tema kividega surnuks visata, sellepärast et kogu rahvas oli hinges kibestunud, igaüks oma poegade ja tütarde pärast; aga Taavet kinnitas ennast Issandas, oma Jumalas.

1. Saamueli 30:6
Pärast keskkooli lõpetamist lootsin oma õpinguid jätkata ja läbisin ülikooli vastuvõtueksamid. Kuid oma imestuseks ei leidnud ma oma nime sisseastujate nimekirjast. Olin palvetanud ja usaldanud Jumalat, kuid mu ootused ei täitunud ja meeleheide võttis maad. Üks sõber, kes sai nõrgema eksamitulemuse, võeti sisse ja see tekitas viha. Hakkasin ka Jumalat süüdistama ja lõpetasin kirikus käimise. Mõni aeg hiljem juhtusin kuulma lühikest jutlust, mis muutis mu vaatenurga. Kõneleja rääkis ühest Taaveti elu raskest perioodist, mil ta “kinnitas ennast Issandas”. Kuigi teda ähvardas kividega surnuks viskamine, ei loobunud ta Jumalast. See lugu pani mind oma käitumisele mõeldes piinlikkust tundma. Mõistsin, et Jumal tahab, et me võtaksime end kokku. Kui me tormame vihaga minema, ei pruugi me õppida seda, mida Jumal tahab meile õpetada. Isegi kui me tunneme end lootusetus olukorras olevana, saame järgida Taaveti eeskuju ja kinnitada end Issandas. See näitab tõelist usaldust Jumala vastu.

Ehi Ogwiji (Pealinna-ala, Nigeeria)

Palve

Kallis Jumal, anna meile armu õppida oma katsumustest. Aita leida julgustust Pühakirjast. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal annab julguse väljakutsete ees.

Palve tulipunkt

KOOLIDE LÕPETAJAD

1. Saamueli 30:1-8
1Kui Taavet ja tema mehed jõudsid kolmandal päeval Siklagi, olid amalekid tunginud kallale Lõunamaale ja Siklagile; nad olid Siklagi vallutanud ja tulega ära põletanud.
2Naised, kes seal olid olnud, niihästi pisikesed kui suured, olid nad viinud vangi; nad ei olnud surmanud kedagi, vaid viinud kaasa ja läinud oma teed.
3Ja kui Taavet oma meestega jõudis linna, vaata, siis oli see tulega põletatud, nende naised ja pojad ja tütred aga vangi viidud.
4Siis Taavet ja rahvas, kes oli koos temaga, tõstsid häält ja nutsid, kuni nad enam ei jõudnud nutta.
5Vangi viidud olid ka Taaveti mõlemad naised: Ahinoam, jisreellanna, ja Abigail, karmellase Naabali naine.
6Ja Taavetil oli väga kitsas käes, sest rahvas lubas tema kividega surnuks visata, sellepärast et kogu rahvas oli hinges kibestunud, igaüks oma poegade ja tütarde pärast; aga Taavet kinnitas ennast Issandas, oma Jumalas.
7Ja Taavet ütles preester Ebjatarile, Ahimeleki pojale: „Too mulle ometi õlarüü!” Ja Ebjatar tõi Taavetile õlarüü.
8Ja Taavet küsis Issandalt, öeldes: „Kas pean seda röövjõuku taga ajama? Kas ma saan nad kätte?” Ja Issand vastas talle: „Aja taga, sest sa saad nad tõesti kätte ja päästad kindlasti vangid!”
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.