Uus elu

Lugege Jesaja 43:16-21

Jeesus ütles talle: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.“

Johannese 11:25
Ülestõusmispühade sisule mõeldes täidab mind igal aastaajal aukartus, kuid eriti tähendusrikkad on need pühad kevadel. Talvine külm ja kõledus otsekui peegeldaks Kristuse ihu matnud jüngrite kurbust. Nende jaoks oli kõik kadunud ja lootus kustunud. Kui vaatan talvist maastikku, kus puud on raagus, rohi pruun ja taevas hall, siis mõjutab see ka minu meeleolu. Õnneks ei jää kevad tulemata. Üleminek algab aeglaselt – puudel tekivad pungad ja viimaks löövad lilled õitsema. Nii tärkab lootus uuele elule ja teeb sammu kergemaks, kuigi kanname veel talvesaapaid. Ülestõusmine tõi inimestele uue lootuse. Ähvardav haud avanes ja seda ei suletud enam kunagi. Jumal tõi esile uue elu ülestõusmise hommikul, nagu ta teeb seda uuesti igal kevadel.

Palve

Hea Jumal, Sina tood esile uue elu. Tänu Sulle ülestõusmise lootuse eest. Aamen.

Päeva mõtisklus

Toetun alati uue elu lootusele.

Palve tulipunkt

TÄNULIKKUS UUE ELU EEST

Jesaja 43:16-21
16Nõnda ütleb Issand, kes tegi tee merre ja jalgraja võimsasse vette,
17kes tõi välja vankrid ja hobused, väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht.
18Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud.
19Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed.
20Mind austavad metsloomad, šaakalid ja jaanalinnud, sest ma annan kõrbes vett, jõgesid tühjal maal, et joota oma valitud rahvast.
21Rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud, peab jutustama minu kiidetavusest.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.