Pelgupaik

Me adopteerisime kassi nimega Henrietta kohalikust loomade varjupaigast. Meie eelmine armastatud kass oli siit ilmast lahkunud ja seepärast tegime ootusärevalt ringi varjupaiga kasside keskel. Üks neist sirutas oma käpa puurist välja, otsekui paludes: “Päästke mind!” Muidugi oli seepeale asi minu jaoks otsustatud. Nüüd aga on selgunud, et Henrietta on keerulise iseloomuga kass. Ta ei kuula korraldusi, teeb mida tahab ja millal tahab ning ei luba ennast hellitada. Kõigele vaatamata toidan teda ja hoolitsen tema eest. Lisaks võtan ta alati sülle, kui ta suvatseb minu juurde tulla. Olen mõelnud, et vahel olen kohelnud Jumalat samal viisil, nagu kass kohtleb mind. Ma olen olnud põikpäine, olen üritanud elada oma tarkusega, selle asemel et lasta Jumalal end aidata, armastada ja teed näidata. Ma olen kindel, et Jumal armastab mind mõõtmatult rohkem kui mina Henriettat. Kui mul jätkub armastust oma tõrksa kassi vastu, kuivõrd enam armastab Jumal mind.