Kingitus

Teismelisena töötasin suvel ühes suures majas, kus elas kolm pensionärist kooliõpetajat. Minu ülesandeks oli hommikuti muru niita, hekki pügada, lilli kasta ja muid aiatöid teha. Pärastlõunal ootasid mind alati omaküpsetatud koogid ja tee. Kui ma lõpuks seal töötamise lõpetasin, sain lahkumiskingiks suure illustreeritud Piibli. See oli hinnalises nahkköites, kullatud servaga ja must-valgete piltidega. „Kuuluta evangeeliumit alati. Kasuta sõnu siis, kui see on vajalik!” Need jumalakartlikud naised oskasid seda vana tarkust kasutada. Oma teenimistöö jooksul kasutas Jeesus sõnu õpetamiseks ja julgustamiseks, kuid tema kõige mõjuvam sõnum ei nõudnud palju sõnu. Armastusest ajendatuna läks ta meie eest ristile ja tõusis kolm päeva hiljem uude ellu. Möödus aastaid, kuni ma õppisin hindama Jumala sõna, mis peitus minu nahkköites Piiblis. Selleks ajaks olid need kolm naist juba igavikku lahkunud. Olen mõistnud, et meie teod ei anna alati koheseid tulemusi ja Jumala ajastus ei ole meie ajastus. Kuid me saame usaldada Jumala juhatust.