Jumala plaan

Lugege 1. Saamueli 17:32-37

Aga Taavet ütles vilistile: „Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Issanda, Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud.

1. Saamueli 17:45
Esimest korda kuulsin lugu Taavetist ja Koljatist lapsena, istudes koos sõpradega pühapäevakooli õpetaja ees pildipiiblit sirvides. Seal oli lugu noorest karjasest, kes alistas linguga vaenuliku hiiglase. Lugedes hiljuti Saamueli raamatut, avastasin Taaveti kohta midagi olulist. Isa lambaid karjatades pidi ta sageli kaitsma karja kiskjate eest. Kui lõvi või karu üritas lambaid rünnata, astus Taavet vahele ja päästis lamba. See räägib Taavetist kui targast ja osavast noorukist, kes oli harjunud võitlema endast palju suuremate ja tugevamate olenditega. Seega polnud juhus, et Taavet sai Koljatist ühe kiviga jagu. Jumal oli teda selleks ülesandeks juba ette valmistanud. Taavet teadis, et ta on valmis! Mõnikord võib tunduda, et meil puudub teadmine või oskused, et teha seda, milleks Jumal meid kutsub. Kuid Jumal valmistab meid varakult ette katsumusteks, mis meid ees ootavad. Võime olla kindlad, et Püha Vaimu väe läbi on meil kõik vajalik võiduks olemas.

Palve

Hea Jumal, Tänu andide eest, mis oleme Sinult saanud. Aita meid olla kindlameelsed nagu Taavet. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal töötab minus ja minu kaudu.

Palve tulipunkt

NEED, KES TUNNEVAD END TÜHISTENA

1. Saamueli 17:32-37
32Ja Taavet ütles Saulile: „Ärgu lasku keegi tema pärast oma julgust langeda! Su sulane läheb ja võitleb selle vilistiga.”
33Aga Saul ütles Taavetile: „Ei suuda sina minna selle vilisti vastu, et temaga võidelda, sest sa oled noor, tema on aga noorest põlvest peale sõjamees.”
34Siis ütles Taavet Saulile: „Su sulane oli oma isa lammaste ja kitsede karjane. Kui tuli lõvi või karu ja viis lamba karjast ära,
35siis ma läksin temale järele ja lõin ta maha ning päästsin saagi tema suust; ja kui ta tõusis mu vastu, siis ma haarasin tal habemest kinni, lõin ta maha ja tapsin ta.
36Su sulane on niihästi lõvi kui karu maha löönud; ja see vilist, see ümberlõikamatu, saab olema nagu üks neist, sest ta on teotanud elava Jumala väehulki.”
37Ja Taavet ütles: „Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest.” Siis ütles Saul Taavetile: „Mine, ja Issand olgu sinuga!”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.