Jumala lapsed

Lugege Roomlastele 8:35-39

„...ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks,” ütleb Kõigeväeline Issand.

2. korintlastele 6:18
Kuigi ma kasvasin üles kristlikus perekonnas, ei tekkinud mul lähedast suhet Jumalaga. Vahel tundus mulle, et ma pole piisavalt hea ja see eemaldas mind veelgi kirikust. Ma mängisin pesapalli ja vahel toimusid võistlused pühapäeval. Valisin alati pesapalli jumalateenistuse asemel ja nii jäin koju ka nendel pühapäevadel, kui pallimängu ei toimunud. Ometi tabas mind ühel õhtul arusaamine, et vajan Jumalat. Tundsin, et olen temast sedavõrd kaugel, et see hakkas mõjutama minu suhteid sõprade ja pereliikmetega. Nii palusin Jumalalt andestust ja andsin oma elu Kristusele. Nüüd mõistan, et miski ei saa muuta Jumala armastust minu vastu. Jumala armastus saatis Jeesuse surema ristil minu pattude eest. Jumal on minu Isa ja mina tema laps, miski ei saa seda muuta.

Palve

Kallis taevane Isa, tänu Sinu armastuse eest. Aita meil armastada iseennast nii, nagu Sina meid armastad, eriti siis, kui tunneme, et me ei ole piisavalt head. Aamen.

Päeva mõtisklus

Miski ei lahuta mind Jumalast.

Palve tulipunkt

END ALAVÄÄRSENA TUNDVAD INIMESED

Roomlastele 8:35-39
35Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk?
36Nagu on kirjutatud: „Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid.”
37Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud.
38Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed,
39ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.