Parim sõber

Mul polnud lapsena ühtki lähedast sõpra. Mu isa oli tegevsõjaväelane ja meie pere oli kolinud kümme korda enne minu 13-aastaseks saamist. Tundus, et niipea kui mul tekkis mõni hea tuttav, pidi isa otsekohe uude teenistuskohta minema, sageli tuhandete kilomeetrite kaugusele. Mäletan pisaraid, kui pidin kaaslastega jälle hüvasti jätma. Uues elukohas ei tahtnud ma uusi sõprussuhteid luua, sest kartsin juba ette lahkumisega kaasnevat valu. Kui ma aastaid hiljem Kristuse oma ellu vastu võtsin, leidsin temas eluaegse sõbra, keda mul varem polnud. See sõber on alati minuga, ta aitab, kaitseb, kuulab mind ära ja armastab mind tingimusteta. Ta on lubanud mind mitte kunagi maha jätta ega hüljata, vaid anda igavest rõõmu, lootust ja rahu. Mida iganes elu meile toob, on Jeesus meist vaid ühe palve kaugusel.