Pühendumine

Ühel aastal kasutasin oma igapäevast hardushetke selliste piiblisalmide otsimiseks, mida ma polnud varem uurinud – mis polnud mu markeri või pastakaga alla joonitud. Tol aastal veetsin enamikul hommikutest aega Vana Testamendi seltsis ja õppisin hindama seal leiduvaid erilisi lugusid. Üks neist oli lugu prohvet Eliisa kutsumisest. Eliisa kuuletus Eelija kutsele, tappis oma härjad ja pakkus rahvale pidusööki – nagu olnuks see hüvastijätupidu. Tähendusrikas oli aga see, et Eliisa tõestas oma pühendumust. Ta põletas toidu hankimiseks vajalikud põllutööriistad ja kõrvaldas sellega võimaluse naasta oma endise elu ja töö juurde. Eliisa pühendas end täielikult Eelija järgimisele ja abistamisele. Et olla ustav Jumalale, tuleb meil ennast ära salata (vt Lk 9:23), Eliisa annab selles eeskuju. Vana harjumuse hülgamine või hävitavatest eluviisidest loobumine võib olla raske. See võib tähendada abi otsimist sõltuvuse korral või sidemete katkestamist inimestega, kes takistavad käimist koos Jumalaga. Kuigi muutused võivad olla valusad, on lähedasem suhe Jumalaga võrreldamatult olulisem.