Emaarmastus

¹²Ja kui ta nõnda Issanda ees kaua palvetas, pani Eeli tähele ta suud,
¹³sest Hanna kõneles südames, üksnes ta huuled liikusid ja ta häält ei olnud kuulda; aga Eeli arvas, et ta oli joobnud.
¹⁴Ja Eeli ütles temale: „Kui kaua sa tahad olla joobnud? Lase enesest vein haihtuda!”
¹⁵Aga Hanna vastas ning ütles: „Ei, mu isand, ma olen vaimult rõhutud naine; veini ega vägijooki ei ole ma joonud, vaid ma olen oma hinge Issanda ees välja valanud.
¹⁶Ära pea oma teenijat kõlvatuks naiseks, sellepärast et ma nii kaua kõnelesin oma suurtest soovidest ja meelekibedusest!”
¹⁷Ja Eeli vastas ning ütles: „Mine rahuga, küll Iisraeli Jumal täidab su palve, mis sa temalt palusid!”
¹⁸Ja tema ütles: „Leidku su teenija armu su silmis!” Siis läks naine oma teed ja sõi, ja ta nägu ei olnud enam kurb.
¹⁹Ja nad tõusid hommikul vara ning kummardasid Issanda ees; siis nad läksid tagasi ja jõudsid koju Raamasse; Elkana ühtis oma naise Hannaga ja Issand pidas teda meeles.
²⁰Ja Hanna jäi lapseootele ning pärast päevade möödumist tõi ta ilmale poja ja pani temale nimeks Saamuel. „Sest ma palusin teda Issandalt,” ütles Hanna.
²¹Kui siis mees Elkana ja kogu ta pere läks Issandale ohverdama iga-aastast ohvrit ja oma tõotust,
²²Hanna ei läinud, sest ta ütles oma mehele: „Alles siis, kui poiss on võõrutatud, viin ma tema, et ta võiks ilmuda Issanda palge ette ja jääda sinna igavesti.”
²³Ja ta mees Elkana ütles temale: „Tee, nagu su silmis hea on, jää koju, kuni sa tema oled võõrutanud; Issand ainult kinnitagu oma sõna!” Ja naine jäi koju ning imetas oma poega, kuni ta tema võõrutas.
²⁴Ja ta viis tema enesega üles, kui ta tema oli võõrutanud, koos kolme härjavärsi, poole vaka jahu ja kruusi veiniga; ta viis tema Issanda kotta Siilosse, kuigi poiss oli alles nooruke.
²⁵Ja nad tapsid härjavärsi ning tõid poisi Eeli juurde.
²⁶Ja Hanna ütles: „Oh, mu isand! Nii tõesti kui sa elad, mu isand, olen mina see naine, kes seisis siin su juures Issandat paludes.
²⁷Selle poisi pärast ma palusin ja Issand andis mulle mu palve peale, mida ma temalt palusin.
²⁸Seepärast annan minagi tema Issandale: kõigiks oma elupäeviks olgu ta antud Issandale!” Ja Saamuel kummardas seal Issandat.