Palvevastus

¹Laulujuhatajale: Taaveti laul.
²Ma ootasin Issandat suure ootusega; ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist
³ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud.
⁴Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale. Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Issanda peale.
⁵Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole.
⁶Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda.
⁷Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi - aga mu kõrvad oled sa avanud -, põletus- ja patuohvrit sa ei nõua.
⁸Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud.
⁹Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames.”
¹⁰Ma jutlustan õiglust suures koguduses; vaata, ma ei sule oma huuli, Issand, sina tead seda!
¹¹Su õiglust ma ei varjanud oma südames, sinu ustavusest ja su abist ma rääkisin, su heldust ja su tõde ma ei salga suure koguduse ees.
¹²Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust; sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati!
¹³Sest lugematud õnnetused on mind piiranud, kõik mu süüteod on mind kätte saanud - mul puudub neist ülevaade, neid on rohkem kui juuksekarvu mu peas ja mu süda kaotab julguse.