Päevhaaval

Hiljuti lugesin oma päevikut, mida pidasin siis, kui mu lapselapsed olid veel väikesed. Näiteks olin kirja pannud, mida kuueaastane Seth mulle ühel päeval teatas: “Tead, vanaema, ma lõpetan tänase päeva ära ja siis teen homse!” Naeratades mõtlesin, kuivõrd tark oli lapse mõttekäik. Ta ei muretsenud homse pärast, vaid otsustas vaid tänase päeva hästi lõpetada.Täiskasvanuna pean oma aega planeerima ja tegema tulevikuplaane. Ometi tuletasid Sethi sõnad mulle meelde hetkes elamise tähtsust. Tänane päev on „päev, mille Issand on teinud”, seega võimalus rõõmustada ja tänulik olla (Ps 118:24). Vahel ruttame oma muretsemises ja planeerimises liiga kaugele tulevikku ja jääme ilma tänastest õnnistustest. Keskendugem tänase päeva lõpetamisele viisil, mis rõõmustab Jumalat!