Jumala vägi

Lugege 2. korintlastele 4:1-15

See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist.

2. korintlastele 4:7
Elus on perioode, mil kõik näib viltu minevat – otsekui maailm kukuks kokku. Sellistel aegadel on lihtne sattuda meeleheitesse. Olen märganud, et stressi leevendamiseks kaldun vahel liiga palju sööma ja telerit vaatama, mis toimub tavaliselt palvehetkede arvelt. Pühakiri pakub teise lahenduse. See õpetab, et meie nõtrus saab täiuslikuks Jumala väes. Raskuste ületamiseks ei piisa meie oma jõust. Kristlased ei ole tahtejõulisemad ja vastupidavamad teistega võrreldes. Pigem on see Jumala vägi, mis meid edasi kannab. Kui meid rünnatakse igast suunast, alandatakse ja hüljatakse, siis ei pea me lootust kaotama. Jumal on tõotanud olla meiega. Me võime jääda kindlalt seisma Jumala väes ja toetuda Päästja armastusele.

Palve

Kõikvõimas Jumal, anname Sulle üle selle päeva raskused. Palume, et kui elu meid rusub, siis teaksime, et Sina oled vägevam kui meie probleemid. Aamen.

Päeva mõtisklus

Eluraskustes võin toetuda Looja ja Lunastaja väele.

Palve tulipunkt

JUMALA VÄE USALDAMINE

2. korintlastele 4:1-15
1Sellepärast et meil on selline amet, nagu see on antud meile halastuse kaudu, me ei tüdi ära.
2Me oleme lahti öelnud häbiväärseist asjust, mida peidetakse, me ei kasuta riukaid ega moonuta Jumala sõna, vaid esitame end tõe avaldamisega kõikide inimeste südametunnistusele Jumala ees.
3Kui meie evangeelium on siiski kinni kaetud, siis on see kinni kaetud neile, kes hukkuvad,
4neile uskmatuile, kellel praeguse aja jumal on mõtted sõgestanud, nii et neile ei koida evangeeliumi valgus Kristuse kirkuses, kes on Jumala kuju.
5Me ei kuuluta ju iseendid, vaid Jeesust Kristust Issandana, endid aga teie sulastena Jeesuse pärast.
6Sest see, kes ütles: „Pimedusest paistku valgus!”, on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest.
7See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist.
8Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel;
9meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku;
10me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus.
11Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus.
12Nii on surm tegev meis, elu aga teis.
13Aga et meil on sellesama usu vaim, millest on kirjutatud: „Ma usun, seepärast ma räägin”, siis meiegi usume ja ka räägime,
14teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega.
15Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.