Julgustus
Lugege 2. korintlastele 1:3-10
Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.
Psalm 34:18
Kui möödus kümme aastat New Yorgi kaksiktornide ründamisest, paluti mul anda kirikus isiklik tunnistus. Olime abikaasaga seda oma korteri aknast pealt näinud. Meid evakueeriti ning me ei saanud nädalaid kodus elada. Üks meie hea sõber kaotas kahjuks selles terroriaktis oma elu. Pärast seda kogemust kannatasin kaua posttraumaatilise stressihäire all. Kuid teisest küljest sai mu elu Jumala abiga uue suuna. Mul avanes võimalus oma kogemuse põhjal inimesi Kristuse juurde juhatada. Selle traumaatilise kogemuse aastapäeva eel tulid esile valusad mälestused, mis mõjutasid mu meeleolu ja käitumist. Mind haaras ärevus ja ma nutsin sageli. Elasin otsekui tumedas pilves. Mul õnnestus tookord küll kirikus oma tunnistus anda, kuid jooksin pärast seda kirikust välja ja nuuksusin koduteel vaikselt kogu metroosõidu aja. Paulus kirjeldab oma kannatusi ning kristlased teavad, millist valu kandis Kristus ristil meie pattude eest. Samas mõistame ka seda, et kannatus toob esile ülestõusmise väe. Issand hoolib meie valust. Mistahes kannatustes võime toetuda alati Kristuse tõotustele.
Palve
Taevane Isa, tänan, et hoiad meid kannatuste ajal enda lähedal. Lohuta meid ja kinnita meie usku. Aamen.
Päeva mõtisklus
Jumal saab tervendada mu haavad ja vähendada mu kurbust.
Palve tulipunkt
POSTTRAUMAATILISE STRESSIHÄIREGA INIMESED