Vigade parandus

Lugege Heebrealastele 12:1-13

Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted! Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!

Psalm 139:23-24
Rahvuspargi teenistusse astudes sain ülesande koostada pressiteateid, et teavitada avalikkust tulevastest üritustest ja turvanõuetest. Pärast esimese pressiteate valmimist tundus see mulle endale üsna hea. Aga et veenduda vigade puudumises, palusin igaks juhuks ühel kogenul kaastöötajal see üle vaadata. Minu üllatuseks soovitas ta mitmeid parandusi ja muudatusi. Tänu sellele ei läinud mu vigadega pressiteade meediasse. Samamoodi peaks inimene, kes soovib omada Kristuse-sarnast iseloomu, pidevalt paluma Jumalal oma elu üle vaadata. Just sellele viitab Psalm 139:23-24. Kui tihti olen mõelnud, et kui mõni asi välja arvata, olen üldiselt väga tubli. Ometi kui lubame Loojal end uurida, osutab ta mitmetele vigadele, mis vajavad meie elus parandamist. Kui teeme vajalikud muudatused, siis ilmutame Kristuse iseloomu, mida Jumal meis näha igatseb.

Palve

Kallis Issand, uuri meid läbi ja aita end muuta, et kanda endas Sinu iseloomu ja omadusi. Aamen.

Päeva mõtisklus

Palun, et Issand aitaks mul muutuda.

Palve tulipunkt

PARGIVAHID

Heebrealastele 12:1-13
1Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!
2Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
3Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.
4Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
5Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!
6Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab.”
7Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?
8Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad.
9Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada?
10Lihased isad kasvatasid meid ju lühikest aega ja oma äranägemise järgi, aga tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.
11Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.
12Seepärast tehke jälle tugevaks lõtvunud käed ja jõuetud põlved
13ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks jalga, vaid pigem saaks terveks.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.