Jumala arm

Lugege 2. Moosese 16:11-19

Kuid tema ütles mulle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.

2. korintlastele 12:9
Olin pikemat aega töötanud kristliku nõustajana ja veetnud lugematuid tunde leinavate inimeste juures. Kui mu ema suri, tuli lein mu enese koju. See oli uus kogemus. Lein istus mu diivanil, kasutas tooli söögilaua ääres, lamas mu voodis ja järgnes mulle vannituppa. Pidin õppima elama koos leinaga. Ma polnud kunagi tundnud sellist kurbust. On kaotuse sügavusi, kuhu inimlik lohutus ei ulatu ja lein on olnud selles minu karm õpetaja. Kõige kummalisem on see, et keset leina kogesin ootamatult lootust! Neis kurbuse sügavustes, kuhu keegi teine ei saa tulla, kohtusin Jeesuse Kristusega. Ta tuli mu ellu viisil, mida ma polnud varem kogenud. Avastasin, et Jumala armust piisab, nagu piisas rahvale kõrbes mannast. See on piisav antud hetkeks, aga ma ei saa seda talletada tulevasteks hetkedeks. Pean uskuma, et Kristuse arm on minuga igal päeval, nii kaua kui rändan läbi mistahes kõrbe. Tänaseni on arm olnud minuga ja sellest tõepoolest piisab.

Palve

Kallis Jumal, täname Sind, et oled meiega leina sügavuses. Usaldame Sind igas olukorras. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal kinnitab mind leinas.

Palve tulipunkt

NEED, KES ON KAOTANUD VANEMA

2. Moosese 16:11-19
11Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
12„Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Issand, teie Jumal.”
13Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber.
14Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrbe pinnal midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas.
15Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: „Mis see on?” Sest nad ei teadnud, mis see oli. Aga Mooses vastas neile: „See on leib, mida Issand annab teile süüa.
16Issand käskis nõnda: Igaüks kogugu sellest niipalju, kui ta sööb, kann iga pea kohta, vastavalt teie hingede arvule; igaüks võtku nende jaoks, kes tema telgis on!”
17Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, ja nad kogusid, üks rohkem ja teine vähem.
18Aga kui nad mõõtsid kannuga, siis ei olnud ülearu sellel, kes oli kogunud rohkem, ega tundnud puudust see, kes oli kogunud vähem; igaüks oli kogunud nõnda palju, kui ta sõi.
19Ja Mooses ütles neile: „Ükski ärgu jätku sellest midagi homseks!”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.