Kristlase väärtus

Lugege 1. korintlastele 12:12-26

Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad koos temaga kõik liikmed, ja kui ühte liiget austatakse, siis rõõmustavad sellest ühtlasi kõik liikmed.

1. korintlastele 12:26
Meie abielu algusaastatel kannatas mu abikaasa sissekasvanud varbaküüne tõttu. Alguses suhtusin sellesse ükskõikselt. Kui palju üks varbaküüs saab haiget teha? Selgus, et vägagi palju. Pärast mitut meditsiinilist protseduuri sai probleem lõpuks lahendatud. Aastaid hiljem tabas mind sama häda. See oli tõesti valus ja ma otsustasin alandlikult vabandada oma naise ees, kelle kannatusi olin alahinnanud. See kogemus näitas, et me ei mõista nähtusi, mida peame ebaoluliseks. Näiteks meie keha normaalseks toimimiseks on varbad väga tähtsad. Apostel Paulus kasutab seda näidet, et rõhutada iga liikme tähtsust Kristuse Ihus, kes väärib väärtustamist. Pean häbiga tunnistama, et olen teisi alahinnanud oma hoolimatuse või tähelepanematuse tõttu. Mõnikord meenub mulle – eriti siis, kui varba ära löön – et iga ihuliige on oluline.

Palve

Taevane Isa, andesta meile, kui kipume Kristuse Ihu liikmeid alahindama. Aita meil üksteise eest hoolitseda, et tugevdada Sinu Kirikut. Aamen.

Päeva mõtisklus

Hindan iga liiget Kristuse Ihus.

Palve tulipunkt

KOGUDUSEKAASLASED

1. korintlastele 12:12-26
12Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus.
13Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ning me kõik oleme joodetud ühe Vaimuga.
14Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed.
15Kui jalg ütleks: „Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
16Ja kui kõrv ütleks: „Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
17Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?
18Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.
19Kui aga need kõik oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu?
20Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.
21Ent silm ei või öelda käele: „Mul ei ole sind tarvis!” või jälle pea jalgadele: „Mul ei ole teid tarvis!”,
22vaid hoopis vastupidi - need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud,
23ja neid, mis meile ihus tunduvad olevat autumad, ümbritseme erilise auga, ning oma näotuile liikmeile anname rohkem nägusust.
24Meie nägusail liikmeil ei ole seda ju tarvis. Kuid Jumal on ihu nõnda seadnud, et ta on andnud puudulikumale rohkem au,
25et ihus ei oleks lõhestumist, vaid et liikmed üksmeelselt muretseksid üksteise eest.
26Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad koos temaga kõik liikmed, ja kui ühte liiget austatakse, siis rõõmustavad sellest ühtlasi kõik liikmed.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.