Kadunud ja leitud

Raha, mille olin pannud kõrvale annetuseks, oli kuidagi kaduma läinud. Otsisin kogu majapidamisest, nii majast kui õuest. Lõpuks andsin alla ja unustasin selle kaotuse mitmeks kuuks. Uusaasta esimesel päeval elutuba koristades otsustasin diivanipatju pöörata. Kui eemaldasin viimase, leidsin kadunud raha endiselt kokkuvoldituna diivani käetoe vahelt. See oli ilmselt taskust välja libisenud ja istumisel sügavamale vajunud. Mõeldes juhtunule taipasin, et oleksin selle kohe leidnud, kui poleks otsimist liiga vara lõpetanud. Tänane kirjakoht kutsub meid üles järjekindlusele. See kehtib ka meie suhte kohta Jumalaga, mis on vastastikune. Ehkki patt eraldab meid Jumalast ja me vahel pöörame talle selja, ei lähe me kunagi Jumalale kaduma. Nagu hea karjane otsib Jumal meid järjekindlalt, kuni oleme leitud.