Julgus jagada

Lugege 1. Kuningate 17:8-16

Siis ütles Eelija temale: „Ära karda! Mine tee, nagu sa oled öelnud! Aga esmalt valmista sellest mulle pisike kook ja too see minule! Pärast valmista enesele ja oma pojale!“

1. Kuningate 17:13
Mõnikord aitab Jumal meid ootamatul viisil, nagu see sai osaks tänases piiblitekstis lesknaisele. Võib-olla lootis ta Eelijat nähes saada natuke toitu, kuid tegelikult küsis prohvet hoopis temalt kooki! Miks pidi näljasurma äärel olev naine söötma võõrast? Mõnikord juhtub midagi sarnast meiega. Võime olla väga hõivatud või läbimas rasket aega, kui Jumal saadab korraga meie ellu abivajaja. Kuidas me reageerime? Kas oleme valmis pakkuma naeratust, kallistust või julgustavat sõna, vaatamata enese raskustele? Eelija palve ei tulnud isekusest. Ta järgis Jumala korraldust. Kas Eelija tundis piinlikkust oma küsimuse pärast või kas lesknaine vihastas palve peale? Tegelikult kuuletusid nad mõlemad Jumalale ja neid õnnistati toiduga keset näljaaega. Kui Jumal ootab meilt jagamist, siis meenutagem selle naise kuulekust ja uskugem, et Jumal saab kasutada meie väikest panust suureks muutuseks.

Peter Caligiuri (Florida, USA)

Palve

Taevane Isa, aita meid täna teenida kedagi, kes on hädas, ja teha seda helde südamega. Aamen.

Päeva mõtisklus

Usaldan Jumalale kõik, mis mul on.

Palve tulipunkt

NEED, KES ON VALMIS JAGAMA

1. Kuningate 17:8-16
8Ja temale tuli Issanda sõna, kes ütles:
9„Võta kätte, mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja ela seal! Vaata, ma olen käskinud ühte lesknaist seal sind toita.”
10Ja ta võttis kätte ning läks Sareptasse. Ja kui ta jõudis linna värava juurde, vaata, siis oli seal üks lesknaine puid korjamas. Ja ta hüüdis teda ning ütles: „Too mulle ometi pisut vett mõne nõuga, et saaksin juua!”
11Ja kui naine läks vett tooma, siis ta hüüdis temale järele ning ütles: „Too mulle ka paluke leiba!”
12Aga naine vastas: „Nii tõesti kui Issand, su Jumal, elab, ei ole mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis. Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan midagi enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme.”
13Siis ütles Eelija temale: „Ära karda! Mine tee, nagu sa oled öelnud! Aga esmalt valmista sellest mulle pisike kook ja too see minule! Pärast valmista enesele ja oma pojale!
14Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Issand annab maale vihma.”
15Ja naine läks ning tegi Eelija sõna järgi. Ja temal, samuti Eelijal ja naise perel oli süüa kauaks ajaks:
16jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Issanda sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli öelnud.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.