Palvehetk

Ma töötasin kunagi koos mehega, kes oli pühendunud kristlane. Kord, kui mind ootas ees riskiga seotud meditsiiniline protseduur, pöördusin tema poole palvega minu eest palvetada. Kolleeg pöördus minu poole ja küsis: „Kas sul on hetk aega?” Kui vastasin jaatavalt, pani ta käe mu õlale ja palvetas sealsamas minu eest. Pärast selgitas, et on harjunud palvetama kohe, sest hiljem võib lubadus ununeda. Sain julgustatud, kuid lisaks sellele muutis see kogemus minu enese palveelu. Vanusega olen hakanud unustama ja järgin nüüd oma kunagise töökaaslase eeskuju. Kui keegi palub end minu eestpalvete nimekirja lisada, siis teen ettepaneku palvetada kohe. Esitan lihtsa küsimuse: „Kas sul on hetk aega?”