Külalislahkus

¹Mu vennad, ärgu olgu teie usk meie kirkuse Issandasse Jeesusesse Kristusesse ühendatud vahetegemisega inimeste vahel!
²Kui teie kogunemisele astub sisse kuldsõrmustega mees säravas rõivas ja astub sisse ka vaene räpases rõivas
³ning teie pöördute särava rõiva kandja poole ja ütlete talle: „Sina istu siia paremale kohale!”, vaesele aga: „Sina seisa seal!” või: „Istu siia mu jalajäri ette maha!” -
⁴kas te siis ei ole mõttes vahet teinud ja saanud erapoolikuiks kohtumõistjaiks?
⁵Kuulge, mu armsad vennad, eks ole Jumal selle maailma vaesed valinud saama usu läbi rikasteks ja pärima kuningriiki, mille ta on tõotanud neile, kes teda armastavad?
⁶Teie aga olete häbistanud vaest! Eks just rikkad rõhu teid ja eks just nemad vea teid kohtuisse?
⁷Eks just nemad teota seda kaunist nime, mis on nimetatud teie üle?
⁸Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”
⁹Aga kui te soosite ühte rohkem kui teist, siis te teete pattu ja Seadus tunnistab teid üleastujaiks.
¹⁰Sest igaüks, kes peab kinni kogu Seadusest, aga vääratab ühesainsas asjas, on süüdi kõige suhtes.
¹¹Sest see, kes ütles: „Sa ei tohi rikkuda abielu!”, ütles ka: „Sa ei tohi tappa!” Kui sa ei riku küll abielu, ent tapad, siis sa oled Seadusest üle astunud.
¹²Nõnda siis rääkige ja nõnda siis tehke nagu need, kelle üle kord mõistetakse kohut vabaduse seaduse järgi.
¹³Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemaks.