Usutee

Lugege Heebrealastele 12:1-13

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.

Psalm 23:1
Mu vanaemal polnud kerge elu. Ta abiellus mehega, kes ei õppinud teda tõeliselt armastama. Ometi pühendas vanaema oma elu perekonnale ja elas täielikult pere vajaduste nimel. Oli palju kordi, mil mees vanaema kõrvalt kadus ja teda ei aidanud keegi. Ometi jäi ta usus püsima. Raskel ajal palvetas ta Jumala poole ja õnnistuste ajal tänas igapäevase leiva eest. Ta ei loobunud kunagi oma usust ning lõpuks kandis see vilja: tema mehe elu muutus ja ühest nende lapsest sai vaimulik. Täna on tal üle 30 järeltulija ja me kõik tunneme Jumalat. Kui ta lõpuks kirstus puhkas, oli tema peale asetatud valge linik kirjaga: Issand on minu pääste. Ta võitis kõik raskused, käis ustavalt elutee lõpuni ja nägi viimaks Lunastajat. Minu vanaema usk on inspireerinud ka mind. Olgu kõigil inimestel üle maailma jõudu püsida usus lõpuni, et kohtuda finišijoonel oma Loojaga.

Palve

Ustav Jumal, anna meile jõudu ja vastupidavust kanda oma koormaid, kui käime usuteed. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal aitab mul püsida usus lõpuni.

Palve tulipunkt

MEIE JÄRELTULIJAD

Heebrealastele 12:1-13
1Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!
2Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
3Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.
4Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
5Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!
6Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab.”
7Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?
8Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad.
9Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada?
10Lihased isad kasvatasid meid ju lühikest aega ja oma äranägemise järgi, aga tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.
11Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.
12Seepärast tehke jälle tugevaks lõtvunud käed ja jõuetud põlved
13ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks jalga, vaid pigem saaks terveks.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.