Taaskohtumine

Lugege Johannese 16:16-28

Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle.

Johannese 16:16
Ma kuulun Oklahoma päritolu Chickasaw’ rahva hulka ja juhin iga-aastast misjonireisi, mille eesmärgiks on tutvustada põlisameerika kultuuri ja teenida kohalikke Oklahoma kirikuid. Reisi lõpul tuletan tavaliselt grupile meelde, et meie kultuuris jäetakse hüvasti sõnadega: Kuni me kohtume taas! Ükski kohtumine pole lõplik – me kohtume taas, kas selles elus või järgmises. Chickasaw’ keeles kõlab see fraas: anowa chipisala’cho ja seda öeldakse alati enesekindlalt ja sügava veendumusega, et kord kohtutakse uuesti. Jeesuse sõnad tänases kirjakohas võivad meile tunduda sama kummalised nagu jüngritele, kes hakkasid küsima tähenduse kohta. Õpetaja lahkumine oli valus, kuid Jeesus lohutas neid tõotusega, et saab toimuma taaskohtumine. Ükskõik kui suur on meie kaotus, alati on meil ülestõusmise lootus. Me kohtume taas!

Palve

Kogu loodu Looja, täname taaskohtumise võimaluse eest, milles on arm ja lootus tulevikuks. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kuidas elan täna lootuse vaimus?

Palve tulipunkt

TAASKOHTUMISE LOOTUS

Johannese 16:16-28
16Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle.”
17Siis mõned ta jüngrid ütlesid üksteisele: „Mis see on, mida ta meile ütleb: „Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle!” ning „Ma lähen Isa juurde!”?”
18Nad ütlesid siis: „Mis see on, mida ta ütleb: „Veel pisut aega”? Me ei tea, mida ta räägib.”
19Jeesus märkas, et nad tahtsid temalt midagi küsida, ja ütles neile: „Te arutate omavahel seda, et ma ütlesin: „Veel pisut aega, ja te ei näe mind, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle.”
20Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, teie nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus. Teid kurvastatakse, kuid teie kurbus muutub rõõmuks.
21Kui naine toob last ilmale, siis ta on murelik, sest tema tund on kätte jõudnud. Aga kui ta lapse on sünnitanud, ei tuleta ta enam oma vaeva meelde rõõmu pärast, et inimene on sündinud maailma.
22Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.
23Ja sel päeval ei küsi te minult enam midagi. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel.
24Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!
25Seda ma olen rääkinud teile võrdumites. Tuleb tund, mil ma ei räägi teile enam võrdumites, vaid kuulutan teile Isast avalikult.
26Sel päeval te palute minu nimel. Ja ma ei ütle teile, et mina palun Isa teie eest,
27sest Isa ise armastab teid, kuna teie olete armastanud mind ja uskunud, et mina olen tulnud Jumala juurest.
28Ma olen pärit Isa juurest ja tulnud maailma, taas ma jätan maailma ja lähen Isa juurde.”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.