Lootus

¹Taaveti laul; templi pühitsemise lauluviis.
²Sind, Issand, ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast.
³Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks.
⁴Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda.
⁵Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust!
⁶Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.
⁷Aga ma mõtlesin heas põlves olles: Mina ei kõigu iialgi!
⁸Issand, sina tegid oma heas meeles kindlaks minu kui mäe, kuid sa peitsid oma palge ja ma tundsin hirmu.
⁹Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin:
¹⁰„Mis kasu on mu verest, kui ma lähen hauda? Kas põrm hakkab sind tänama? Kas ta kuulutab sinu ustavust?
¹¹Kuule, Issand, ja ole mulle armuline; ole, Issand, minu aitaja!”
¹²Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks,