Rahu muutustes

Lugege 2. korintlastele 5:11-21

Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.

2. korintlastele 5:17
Kohe pärast esimest aastat keskkoolis tundsin, et vajan hädasti muutust. Olin siiani õppinud erakoolis ja elanud omamoodi mullis. Tahtsin sellest pääseda ja kogeda midagi uut. Riigikooli minna tundus hirmutav, sest see oli mulle tundmatu keskkond ja mul polnud seal sõpru. Ometi tundsin, et Jumal suunab mind tegema elus pööret ja nii ma otsustasin kooli vahetada. Valasin kogu oma stressi ja ärevuse palvesse ning usaldasin Jumala juhtimist. Kui keskkool läbi sai, olin Jumalale lõpmata tänulik, et ta andis mulle julguse seda sammu teha. Kuigi olin alguses hirmul, tõi see otsus mulle rahu. Nende kolme aasta jooksul sain palju teada kaaslaste kohta, keda õppisin austama vaatamata nende erinevatele uskumustele ja elukogemustele. Mu silmapiir laienes ning see kasvatas minu usku ja aitas mõista, et Jumal tegutseb tõesti salapärastel viisidel. Ükskõik kui suur või väike muutus ka poleks, Jumal tahab meile head. Jumala kutse järgimine, isegi siis, kui see nõuab suurt julgust, võib osutuda suureks õnnistuseks.

Palve

Hea Jumal, tuleta meile meelde, et usaldaksime Sind. Anna meile julgust võtta vastu otsuseid ja järgida Sinu armastavat juhtimist. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal aitab muutustes teed leida.

Palve tulipunkt

ÕPILASED, KES VAHETAVAD KOOLI

2. korintlastele 5:11-21
11Teades nüüd, mis on Issanda kartus, me püüame veenda inimesi uskuma. Jumalale me oleme täiesti avalikud ja ma loodan ka teie südametunnistuses olla täiesti avalik.
12Me ei hakka end taas teile soovitama, vaid anname teile alust kiidelda meist, et teil oleks midagi öelda nende vastu, kes võivad kiidelda sellega, mis on silma ees, ent mitte sellega, mis on südames.
13Sest kui me oleme olnud arust ära, siis on see Jumalale, kui oleme selge aruga, siis teile.
14Sest Kristuse armastus sunnib meid, kes me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud;
15ja ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud.
16Seepärast ei tunne me nüüdsest peale kedagi inimliku loomuse poolest; kui me ka oleksime tundnud Kristust inimliku loomuse poolest, siis nüüd me ei tunne teda enam nõnda.
17Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.
18See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti;
19kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna.
20Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga!
21Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.