Jumala vägi

¹Siis rääkis Iiob ja ütles:
²„Kuidas sa küll oled aidanud rammetut, toetanud jõuetut käsivart!
³Kuidas sa küll oled rumalale nõu andnud ja suurt tarkust õpetanud!
⁴Kelle abiga sa oled pidanud kõnesid ja kelle vaim on sinust välja tulnud?
⁵Surnute vaimud all värisevad, hirmu täis on veed ja nende elanikud.
⁶Paljas on surmavald Jumala ees ja kadupaigal pole katet.
⁷Ta laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab maa eimillegi kohale.
⁸Ta seob veed oma pilvedesse ja pilv ei rebenegi nende raskuse all.
⁹Ta peidab oma aujärje, laotab selle üle oma pilve.
¹⁰Ta joonistab vetepinnale sõõri kuni valguse ja pimeduse piirini.
¹¹Taeva sambad kõiguvad ja kohkuvad tema sõitlusest.
¹²Oma rammuga liigutab ta merd ja oma taibukuses peksab ta Rahabit.
¹³Tema hingusest selgib taevas, tema käsi torkab läbi põgeneva mao.
¹⁴Vaata, need on ainult tema tee ääred. Ja see on siiski ainult sosin, mida me temast kuuleme. Aga tema vägevuse äikest - kes seda suudaks mõista?”