Edasiantud usk
Lugege 2. Timoteose 1:1-7
… mäletades sinu siirast usku, mis esmalt elas sinu vanaemas Loises ja sinu emas Eunikes ja nüüd - selles olen ma veendunud - elab ka sinus.
2. Timoteose 1:5
Koduperenaisena ja väikelapse emana võivad mu päevad olla vahel üksluised ja väsitavad. Argipäeva murede keskel tekib kergesti tunne, et see, mida teen, pole kuigi tähtis. Ühel päeval hüüatas mu väike poeg pärast söögipalvet: “Aitäh, Jeesus! Ma armastan sind, Jeesus!” Seejärel esitas kaheaastane poiss tõsise näoga liigutava küsimuse: “Tatay (isa), Nanay (ema), kas te armastate Jeesust?” Vastasin talle: “Jah, armastame, sest tema armastas meid enne.” See hetk oli mulle märguandeks, et kõik need tavalised asjad, mida ma kodus teen, on väga olulised. Aegajalt on mu abikaasa kinnitanud, et parim, mida teha saame, on kasvatada oma last ustavalt ja rõõmuga, andes talle edasi meie endi usku. See on usupärand, millest räägitakse Teises kirjas Timoteosele. Usk, mis antakse edasi järgmistele põlvkondadele kannab meid selles elus ja veelgi enam igavikus.
Palve
Kallis Jumal, anna meile jõudu jagada järglastele Sinu andestavat armastust ja armu. Aamen.
Päeva mõtisklus
Jumal on minuga argipäevas.
Palve tulipunkt
VÄIKELASTE EMAD