Tarbetu koorem

Lugege Luuka 12:22-34

Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!

Heebrealastele 12:1
Alustasin pakkimist, et naasta USAsse pärast aastaid välismaal elamist ja töötamist. See tundus võimatu ülesandena. Isegi pärast seda, kui olin enamiku oma asjadest ära andnud, oli mul ikkagi väga suur pagas. Kohvrid oli täidetud raamatute, päevikute ja meenetega, mis tuletasid meelde sõpru ja reise. Lennujaamas oleksin pidanud ülekaalu eest hingehinda maksma, seepärast avasin tõrksalt kohvrid ja hakkasin oma armsaks saanud asju ükshaaval välja võtma ning mind saatma tulnud sõpradele jagama. Sihtkohta jõudmine oli lõpuks tähtsam kui kõik need asjad. Arvan, et just seda pidas Paulus silmas, kui ta kutsus Jeesuse järgijaid maha panema iga tarbetu koorma. Asjadest või oma plaanidest loobumine lõppeesmärgi nimel võib olla valus, kuid Paulus teadis elukogemuse põhjal, kui oluline on panna esimesed asjad esikohale. Oma teekonna lõpus avastame, et meie ohvrid ei ole võrreldavad rõõmuga, mida kogeme kohtudes Loojaga, kes ütleb: “Hästi tehtud!”

Palve

Taevane Isa, aita meil loobuda sellest, mis pole vajalik, et võiksime keskenduda sellele, mis tõeliselt loeb. Aamen.

Päeva mõtisklus

Hoian oma pilgu eesmärgil.

Palve tulipunkt

ET MÕISTAKSIME, MIS ON OLULINE

Luuka 12:22-34
22Aga Jeesus ütles jüngritele: „Seepärast ma ütlen teile, ärge muretsege elu pärast, mida süüa, ega ihu pärast, millega rõivastuda,
23sest elu on enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas.
24Vaadake kaarnaid - nad ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita, ning Jumal toidab neid. Kui palju enamat väärt olete teie lindudest!
25Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elueale küünra lisada?
26Kui te nüüd kõige vähematki ei suuda, mis te siis muu pärast muretsete?
27Vaadake lilli, kuidas nad ei ketra ega koo, aga ma ütlen teile, isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud kui igaüks neist.
28Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, kui palju enam teid, te nõdrausulised!
29Ja teiegi ärge küsige, mida süüa või mida juua, ja ärge olge kärsitud,
30sest kõike seda taotlevad maailma rahvad. Teie Isa ju teab, et te seda vajate.
31Pigem otsige tema kuningriiki, siis antakse kõik see teile pealegi!
32Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!
33Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas,
34sest kus on teie aare, seal on ka teie süda.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.