Saada täidetud

Lugege 2. korintlastele 4:7-18

Me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus.

2. korintlastele 4:10
Olen hoidnud alles tühjad purgid, mida saan veel kasutada. Mõned täidan vedela kätepesuseebiga, mida ise valmistan. Ühes purgis hoian nööbikogu puhuks, kui mul on näiteks vaja õmmelda silmad pähe täistopitud elevandile või jõehobule. Ühele suuremale purgile heegeldasin dekoratiivse katte ja tegin sellest lillevaasi. Tühja purgi ilu seisneb selles, et see on valmis täidetud saama. Mõnikord oleme meiegi nagu tühjad purgid. Kui kogeme raskusi, tunneme end otsekui tühjaks kurnatuna, olles toetunud omaenda jõule ja võimetele. Võib minna kaua aega või saabuda tõeline kriis, enne kui lõpuks Jumala poole pöördume. Võime kahelda, kuidas Jumal meid üldse kasutada saaks, kuid see, mis meie elus tundub tühja ruumina, on lihtsalt paik, kus Looja saab midagi teha ja meid oma eesmärgi nimel kasutada. Kui pöördume palves oma taevase Isa juurde, täidab ta meid oma ligioluga. Tänu Jumalale, ta kasutab ka tühje purke!

Palve

Kallis Jumal, täida meid oma ligioluga ja kasuta meid oma hea eesmärgi saavutamisel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumalal on minu elule hea eesmärk.

Palve tulipunkt

KÄSITÖÖLISED

2. korintlastele 4:7-18
7See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist.
8Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel;
9meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku;
10me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus.
11Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus.
12Nii on surm tegev meis, elu aga teis.
13Aga et meil on sellesama usu vaim, millest on kirjutatud: „Ma usun, seepärast ma räägin”, siis meiegi usume ja ka räägime,
14teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega.
15Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.
16Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt.
17Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au,
18meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.