Igas paigas

Lugege Roomlastele 8:10-28

Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.

Roomlastele 8:28
Kui pidin kolima suurest Chennai linnast kõrvalisse külla, tundus see alguses sammuna tagasi. Mu elu oli olnud mugav, mul olid väljavaated karjääri teha, armastav kogudus ja lähedased sõprussuhted. Uues elukohas pidin aga toidukaupade ostmiseks kõndima kolm kuni neli kilomeetrit. Keel ja kultuur olid teistsugused ning polnud tuttavaid nägusid, kes pakuksid sõprust või osadust. Tundsin end üksildase ja ebakindlana. Selles olukorras küsisin: “Issand, näita mulle, mida pean selles paigas tegema. Sa õnnistasid mind Chennais, milline on sinu eesmärk minu jaoks siin?” Ühel palvehetkel meenus mulle Roomlastele 8:28 ja ma haarasin sellest tõotusest kinni. Otsustasin usaldada Jumala abi ka selles võõras paigas. Aegamisi hakkasid asjad muutuma. Jumal avas uusi uksi, leidsin uusi sõpru ja omandasin uusi oskusi. Õppisin hästi süüa tegema ja sain autojuhtimises enesekindlamaks. Jumal oli toonud mind uude kasvamise aega. Kui heitumus püüab ligi hiilida, tuletan endale meelde: “Mina olen Jumalas ja Jumal on minus.” See lihtne teadmine annab rahu, rõõmu ja eesmärgi, ükskõik kus parasjagu olen.

Palve

Hea Jumal, aita usaldada Sinu eesmärki ka siis, kui ümbrus on tundmatu. Tuleta meile meelde, et oled alati meiega. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kus iganes olen, seal on Jumal.

Palve tulipunkt

NEED, KES KOHANEVAD UUES PAIGAS

Roomlastele 8:10-28
10Kui aga Kristus on teie sees, siis on ihu küll patu tõttu surnud, aga Vaim on õiguse tõttu elu.
11Kui nüüd teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnuist üles äratas, siis see, kes Kristuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab.
12Niisiis, vennad, et me oleme küll võlglased, kuid mitte oma loomusele, et peaksime loomuse järgi elama.
13Sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate.
14Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.
15Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!”
16Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.
17Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse.
18Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse.
19Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.
20Loodu on ju allutatud kaduvusele - mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega,
21et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse.
22Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini;
23ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust.
24Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb?
25Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult.
26Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega.
27Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest.
28Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.