Hingamine

Lugege Psalm 91:1-8

Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib.

Psalm 91:1
Mu elus oli keeruline periood. Selja taga oli raske öö, täis paljusid mõtteid, pisaraid ja küsimusi. Püüdsin magada, kuid mu peas valitses segadus. Alles siis, kui olin palvetanud, saabus rahu ja ma uinusin teadmisega, et tegelen uuel päeval oma probleemidega edasi. Järgmisel hommikul olin Jumalale tänulik puhkuse eest, mille olin eelmisel ööl saanud. Kui eelmise päeva segadus uuesti esile kerkis, meenusid mulle Psalmi 30:5 sõnad: “Õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.” Pöördusin Jumala poole ja palusin taas rahu, mis ületab kogu mõistmise, mis annaks jõu edasi liikuda ja koormad maha jätta. Mõistes, et ma ei suuda enda ümber valitsevat kaost omal jõul lahendada, andsin oma koormad üle Jumalale. Tema andis mulle hingamise. Tänu olgu Jumalale!

Palve

Hea Jumal, anna meile tarkust loovutada oma koormad Sinule. Kuule oma halastuses meie palvet. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumala ligiolus kogen alati rahu.

Palve tulipunkt

INIMESED, KEDA MURED ÄRKVEL HOIAVAD

Psalm 91:1-8
1Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib,
2see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!”
3Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest.
4Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall.
5Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab,
6ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal.
7Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu.
8Aga sa vaatad oma silmaga ja näed, kuidas kätte makstakse õelatele.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.