Jumal kuuleb

Mu kaks väikest pojapoega võistlesid tagaaias selles, kumb suudab oma jalatsi kõrgemale visata. Peagi muutusid naer ja lõbu hädaldamiseks. Kui nende juurde jõudsin, oli vanem pojapoeg pisarais. Üks tema uhiuutest tossudest oli nüüd kinni kõrgel vahtrapuu võras. Poiss oli endast väljas ja hüüdis: “Ma palvetasin Jumala poole, aga ta pole midagi teinud!” Pärast seda, kui olin ta maha rahustanud, tõime redeli ja harja ning lõime jalanõu puu otsast alla. Selle loo peale mõeldes oli vähemalt positiivne see, et mu pojapoeg pöördus keerulises olukorras palves Jumala poole. Kristlastena teame, et häda ajal peakski palve olema meie esimene reaktsioon. Hiljem selgitasin poistele, et meil tuleb tähele panna viise, kuidas Jumal meie palvetele vastab. Ta ei lasknud jalatsil ise puu otsast alla kukkuda, vaid saatis selle asemel kaks võimekat täiskasvanut lohutama ja probleemi lahendama. Igapäevaste väljakutsetega kohtudes pidagem meeles paluda Jumalalt abi ja tarkust, et olla kannatlik ja panna tähele võimalusi probleemide lahendamiseks.