Palve

Lamasin hämaras ja steriilses protseduuride toas, kus hiiglaslik masin sumises, klõpsus ja tiirles aeglaselt ümber mu keha, otsides parimat nurka, kuhu saata vähki tapva kiirguse doos. See oli esimene neljakümne neljast kavandatud raviseansist. Mind täitis ärevus ja et rahu säilitada, sulgesin silmad ja hakkasin palvetama: “Meie Isa, kes sa oled taevas...” Ma tajusin korraga Jeesust seismas enda kõrval ja mu hirm hajus. Siis astus assistent ruumi ja teatas, et seanss on läbi ja ta näeb mind homme samal ajal ja samas kohas. Järgmise kahe kuu jooksul sai see minu elu osaks. Ma lõpetasin muretsemise ja kasutasin seda aega rahulikult palvetades: ruumis viibisid ainult mina ja Jeesus. See kogemus muutis mu arusaamu palvetamisest, kuigi vahel unustan, et Jeesus on minuga iga ajal. Üks on kindel – nii rasketel kui kergetel aegadel on kõik mu elus parem, kui ma palvetan.