Igapäevane leib

Kui mu vanaema mind lapsena külastas, küpsetas ta meile alati leiba. Mäletan ikka veel, kuidas koolist koju jõudes oli meie maja täis leivalõhna. Nautisin alati esimest viilu veel sooja leiba, millele sai määritud maapähklivõid. See mälestus paneb mind mõtlema leivale Piiblis. Näiteks sadas taevast iga päev leivataolist mannat, et toita iisraellasi kõrbes (vt 2Ms 16:4). Meieisapalves palume oma igapäevast leiba (vt Mt 6:11). Mõlemad näited räägivad sellest, kuidas Jumal rahuldab meie igapäevased vajadused. Kui vanaema küpsetatud leib rahuldas mu keha vajadusi, rahuldab Jumal mu vaimuliku nälja. Palve igapäevase leiva pärast ulatub kaugemale üksnes söögi palumisest, kuigi mõnikord võime paluda just seda. Õpetades meid sel viisil palvetama, tuletab Jeesus meile meelde, et tuleksime igal päeval Jumala juurde oma vajadustega, sest tema suudab need kõik rahuldada. Ja Jeesus kinnitab meile, et me ei pea muretsema homse pärast; homne päev muretseb ise enese eest (vt Mt 6:34). Kui teeme oma igapäevased vajadused Jumalale teatavaks, siis hoolitseb tema meie eest.