Jumala armastus

Lugege 1. Korintlastele 13:1-13

Kõik, mis Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.

Johannese 6:37
Töötasin mõned aastad raadiomisjonis. Iga saate lõpus andis saatejuht meie kontori aadressi, et kuulajad saaksid ühendust võtta ja jagada oma küsimusi, kahtlusi või vaimulikke muresid. Ühel päeval astus jaama sisse räbaldunud välimusega mees. Välimuse järgi otsustades oli ta kodutu. Üks meie töötajatest, kellest kiirgas Jumala armastust ja kaastunnet, tervitas teda ja rääkis lahkelt. Enne lahkumist ütles mees talle: “Sellest ajast on palju möödas, kui keegi mulle naeratas.” Sageli muretseme, kuidas inimestega rääkida, mida öelda või ütlemata jätta ja kui palju me Piiblit tunneme. Tol päeval piisas Jumala armastuse näitamiseks üksnes heatahtlikkusest inimese vastu, kes oli harjunud tõrjumisega. Piibel ütleb, et Jumal on armastus; Jumala rahvana oleme kutsutud seda armastust peegeldama ja inimesi Jumalale lähemale tõmbama. Kuigi me ei tea oma abivajavate vendade ja õdede elu üksikasju, saame jagada Jumala armastust ja elada välja käsku armastada oma ligimest (vt Jh 13:34).

Palve

Halastuse Jumal, aita meil juhtida hea eeskujuga ja näidata alati Sinu armastust kõigile, keda kohtame. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumala armastust saan jagada mina.

Palve tulipunkt

ET KOHTLEKSIME KÕIKI ARMASTUSEGA

1. Korintlastele 13:1-13
1Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.
2Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi.
3Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.
4Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople,
5ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha,
6tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.
7Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.
8Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused - need kõrvaldatakse, olgu keeled - need vaibuvad, olgu tunnetus - see lõpeb ära.
9Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,
10aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik.
11Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.
12Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.
13Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.