Ristsõnad

Ma ei ole kunagi olnud suur ristsõnamõistatuste entusiast. Ent paljud mu sõbrad lausa kirjutavad oma vastused pastapliiatsiga! Sellegipoolest otsustasin ma pärast pensionile jäämist, et ristsõnade lahendamine hoiab mu mõtted erksad. Tõrksa algajana avastasin ma, et mu kustutuskumm kulub juba enne kui pliiatsisüsi, kuid pastaka kasutamine ei tulnud kõne allagi. Ilma vaevata kirjutan ma sõna, mis tundub täiesti õige. Ka teised sõnad sobivad oma kohale ja ma mõtlen, et mul on kõik õiged vastused, kui äkki tekib tõrge.

See kogemus meenutab mulle varasemat aega minu elus, kui me abikaasaga koos meie kogudusega uskusime, et Jumal saadab meid täisajaga misjonitööle. Asjaolud sobisid hästi – aeg-ajalt peaaegu pingutusteta, aeg-ajalt lausa imeliselt, kinnitades seda, mida me uskusime. Ent hiljem purustas olukord meie plaanid ja tekkis tõrge.

Tänapäeval erineb elu märgatavalt 40 aastat tagasi olnud võimalustest. Ent aja möödudes näen ma, et meie tolleaegsed veendumused ja usk ei olnud hulljulged, järelemõtlematud või eksiteele viivad, vaid pigem kohusetundlikud ja hoolsad sügava usu sammud. Aastate jooksul on sündmused viinud meid suunda, mida me isegi ei osanud ette kujutada. Sellesama sügava usuga hoian ma kõvasti kinni lootusest, et “Issand viib mu asja lõpule”.