Teeniv eluviis

Ma tutvusin Avaga hooldekodus. Ta oli elav näide psalmisti kirjeldatud inimesest, kes kannab head vilja ka vanas eas. Ava, kes oli olnud kogu elu õmbleja, suutis isegi 90-aastaselt teha kauneid pluuse, särke ja pükse kodututele lastele. Kui ta nägemine halvenes ja käed kohmakaks muutusid, muutus Ava murelikuks. Ta pani ühel päeval tähele, et lõunalauas pakutavad küpsisepakid jäävad sageli avamata. Ava hakkas neid pakikesi koguma. Kui kott täis sai, siis helistas ta kirikusse ja saatis küpsised supikööki. Mitmed hooldekodu elanikud hakkasid Avat tema missioonil aitama. Ühel päeval küsis keegi: ”Miks sa vaevad ennast vanas eas? Hoolitse parem enda eest!” Ava üksnes naeratas ja jätkas oma usu tunnistamist praktiliste tegudega. Ava on tänaseks meie hulgast lahkunud, kuid minu jaoks on ta jäänud ustavuse võrdkujuks. Ava õpetas mulle seda, kuidas kasutada kõiki võimalusi abivajajate aitamiseks.