Koormaid kandes
Lugege 2. korintlastele 1:8-11
Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja päästab veelgi - tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab edaspidigi. (2. korintlastele 1:10)
Raskustes mõnikord sõbrad lohutavad meid, et Jumal ei
pane meile kunagi koormat, mida me ei suudaks kanda. Paraku
ei mõju see alati lohutavalt. Kui oleme sisemiselt murtud,
suudame oma usku üksnes väliselt säilitada.
Paulusel oli teistsugune hoiak raskuste suhtes. Tohutusuure
surve all olles tunnistas ta, et kannatused on ülejõukäivad.
Samas tunnistas Paulus Jumala ustavusest ja päästelootusest.
Tema lootus oli rajatud Jumala tõotustele, aga ka kristliku
kogukonna palvetoetusele.
Vahel viivad murekoormad meid meeleheitele. Alles jääb
teadmine, et Jumal on alati kannatajatega. Kui meie elu on
korras, võiksime ringi vaadata ja püüda aidata neid, kes abi
vajavad. Me saame üksteise
eest palvetada ja see kinnitab
lootust, et Jumal päästab meid
igast raskest olukorrast.
Denise DuBois Pass (Virginia, USA)