Kadunud poeg

Kasvasin üles kristlikus peres, käisin pühapäevakoolis ja kirikus ning uskusin Jumalasse. Pärast elukoha vahetamist teismeeas tekkisid mul uued sõbrad ja mu eluviis muutus, kogudus ja usk jäid kõrvale. Minu elu täitsid alkohol, mõnuained, suured võlad ja viimaks depressioon. Mõistsin, et selline elu hävitab mind. Minu sees kasvas rahutus ja igatsus hingerahu järele, kuid lootust polnud. Minu ema ja vanaema palvetasid minu eest 16 aastat. Jumala piiritu arm ja armastus ning lähedaste palved kandsid mind kogu selle aja, kuigi ma ise seda siis veel ei mõistnud. Jumal päästis mind paljudest ohtudest ja isegi surmasuust. Viimaks, minu allakäigutrepi viimasel astmel, võttis Jumal mu käe ja kutsus mind tagasi usuteele. Ta tegi mind täielikult vabaks kõikidest sõltuvustest ja depressioonist, andis mulle oma rahu ja uue vaimu. Jumal viis mind kokku kristlastest sugulastega, kelle keskel õppisin taas Jumalat tundma. Ta juhatas mind ka koguduse keskele. Ususeeme, mis lapsena minu südamesse sai istutatud ja mis oli olnud kõik need aastad sügaval varjus, sai korraga kastetud eluveega. Jumala armust olen päästetud ja võin nüüd elada õnnelikku kristlikku elu, saades osa rahust ja armastusest, mida pakub meie Päästja Jeesus Kristus.