Vastatud palve

Oma eluteele tagasi mõeldes meenub mulle lapsepõlv. Mu vanemad panid mu ainult ühte lasteaeda, mida juhatasid kristlasest ema ja tütar. Alguses käisin ma seal rõõmuga, kuid tee kodust lasteaeda oli pikk ja raske. Varsti ma väsisin. Ma olin õnnelik, kui ema ostis mulle kolmerattalise jalgratta, kuid peagi avastasin, et sillutamata teel oli raske sõita. Ühel päeval, kui oli minu kord öelda söögipalve, palvetasin ma vaikselt: “Kallis Jeesus, palun too lasteaed minu kodule lähemale.”

Järgmisel hommikul võttis isa mind käekõrvale ja üheskoos läksime me uut maja vaatama. Enne kui ma arugi sain, kolis meie pere majja, mis asus ühe kvartali kaugusel lasteaiast! Ma olin õnnelik ja tänasin Jumalat, kes oli vastanud minu väikesele palvele. See oli minu esimene palvevastuse kogemus. Nüüd on sellest möödunud enam kui 80 aastat, kuid ma palvetan seniajani usus, et Jumal kuuleb meie palveid ja vastab neile.