Juhatage teed

Kui ma ühel päeval metroos sõitsin, sisenes vagunisse noor pime tüdruk koos juhtkoera ja instruktoriga. Treener käskis tüdrukul minna vaguni teises otsas oleva ukse juurde ja katsuda mõlemal pool ust olevaid tõkkeid. Siis palus ta tüdrukul ringi pöörata, edasi liikuda ning puudutada selle ukse tõkkeid, mille kaudu ta oli sisenenud. Tüdruk kasutas mõlemat kätt. Kui rong jõudis järgmisesse jaama ja nad olid valmis välja minema, jätkas instruktor tüdruku juhendamist. “Nüüd tõsta üles koera ohjad. Kui sa koeraga kontaktis ei ole, ei saa ta sind juhtida.”

Ma nägin selles metafoori meie eluteele. Me kipume komistama ja kukkuma, pöörama valele poole, sattuma segadusse ja seepärast on väga tähtis, et püsiksime kontaktis Jumalaga, kes on tõotanud meid juhtida. Me asetame pidevalt oma elu Jumala kätte. Palve ja piibliuurimise kaudu saame olla kontaktis temaga, kes on “tee, tõde ja elu” (Johannese 14:6).