Kannatuste aeg

Mu tütar Crystal kannatab kroonilise nõrkussündroomi ja paljude allergiate all. Selle tulemusena ei saa ta kuigi palju ette võtta. Kui vähegi võimalik, püüab ta siiski kirikus käia. Ühel pühapäeva õhtul istusime Crystali ja paari sõbraga puude all ja nautisime jahedat tuuleõhku. Meie sõber Wendy tuli meie juurde ja tervitas Crystali tugeva kallistusega. “Kuidas sul läheb?” küsis ta. Crystal tunnistas, et tal on tervisega probleeme ja selgitas, mis tal viga on: väsimus, unetus, allergia toidu suhtes ja seepärast pidi ta kooliskäimise pooleli jätma. Wendy silmad muutusid kurvaks. “Sa oled hea tüdruk,” ütles ta. Pastori naise poole pöördudes ütles ta kaastundlikult: “Ta on hea tüdruk.” Siis sain ma aru, mis ta sellega öelda tahtis: Ta on hea tüdruk, miks ta siis peab niimoodi kannatama?

Ma mõistsin, millest Wendy rääkis. Olime abikaasaga tütre haigusaastatel mitmeid kordi sellele mõelnud. Kuid isegi siis, kui me ei mõista, miks Crystal ja teised temasugused peavad kannatama, ei ole see põhjus kahelda Jumala headuses. Jumal on Jeesuse kaudu tõestanud, et ta armastab meid. Ja nii meie kui ka Crystali nõrkuse ajal annab Jumal meile jõudu ka siis, kui meil ei ole vastuseid.