Külaline

Sel nädalal lugesin ma raamatukest sellest, kuidas võtta Jeesust Kristust vastu oma igapäevastesse tegevustesse, nagu oleks ta külaline minu kodus. See mõte äratas minu tähelepanu. Jeesus on minu külaline, kes ootab mind mu kodus ja tahab mind näha. Kui mulle tulevad külalised, siis mõtlen ma alati nende vajadustele. Mis kell peavad nad hommikul üles tõusma? Missugust toitu ma neile pakun? Kuidas ma sean oma päevaplaani nii, et saaksin nendega koos olla ja juttu ajada? Mul on alati kiire, aga kui mul on külalised, siis püüan ma leida aega, et nendega koos olla.

Sellegipoolest tean, et ma ei tunnista alati, et Kristus on minu kodus ja südames külaline ning ma ei varu aega temaga olemiseks. Vaikset aega hooletusse jättes ignoreerin ma Kristust, kes on tulnud minu juurde ja ootab mind. Kuidas küll muutuks mu elu, kui ma läheksin igal õhtul magama teadmisega, et Kristus on vara üleval ja tahab olla koos minuga? Kui ma teaksin, et mu külaline ärkab vara üles, siis kavandaksin ma oma hommiku nii, et me saaksime seda koos veeta. Ma ei taha Kristusele pettumust valmistada, sest tean, et tema ootab mind.