Vaikus kõneleb

Kui ma oma kodulinnast ära kolisin, olin ma hõivatud igasuguste muutustega oma elus. Ma pidin õppima uue ameti, leidma uue koguduse ja sõbrad. Selle tulemusena jätsin ma aga vanad sõbrad hooletusse. Lõpuks üks mu vanadest sõpradest kirjutas mulle. „Vaikus on küll kõnekas,“ ütles ta. „Ma arvasin, et oleme sõbrad, kuid ma ei saa sinult mingeid teateid.“

Ma saatsin talle otsekohe pika vabanduskirja. Meie sõprus taastus, kuid ma ei ole kunagi unustanud tema sõnu ja valu, mid minu käitumine talle põhjustas.

Vaikus räägib ka meie osaduses Jumalaga. Kui päevad libisevad mööda ilma palveta ja nädalad mööduvad ning me ei otsi värskendust Jumala sõna lugedes ja uurides, siis hakkab meie usk kõikuma. Kuid Jumal, kes on alati palju ustavam kui meie suudame olla, otsib meid ja annab meile teada, et meie osadusse on tekkinud probleemid. Kui meie meeleparanduses Jumala poole pöördume, kogeme me uuenenud osaduse rõõmu.